Esileht

ISA 450

Sissejuhatus

Käesoleva ISA ulatus

1. Käesolevas rahvusvahelises auditeerimise standardis (International Standard on Auditing, ISA) käsitletakse audiitori kohustust hinnata tuvastatud väärkajastamiste mõju auditile ja parandamata väärkajastamiste, kui neid esineb, mõju finantsaruannetele. ISAs 700 käsitletakse audiitori kohustust teha finantsaruannete kohta arvamuse avaldamisel järeldus selle kohta, kas on saavutatud põhjendatud kindlus, et finantsaruanded tervikuna ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audiitori kokkuvõttes, mida nõutakse ISAs 700, võetakse arvesse audiitori hinnangut parandamata väärkajastamiste, kui neid esineb, mõju kohta finantsaruannetele kooskõlas käesoleva ISAga. ISAs 320 käsitletakse audiitori kohustust rakendada asjakohaselt olulisuse kontseptsiooni finantsaruannete auditi planeerimisel ja läbiviimisel.

Kehtima hakkamise kuupäev

2. Käesolev ISA kehtib 15. detsembril 2009 või pärast seda algavate perioodide finantsaruannete auditite kohta.

Eesmärk

3. Audiitori eesmärgiks on hinnata:
(a) tuvastatud väärkajastamiste mõju auditile ja
(b) parandamata väärkajastamiste, kui neid esineb, mõju finantsaruannetele.

Definitsioonid

4. ISAdes kasutamise otstarbel on järgmistel terminitel järgmised tähendused:
(a) väärkajastamine – erinevus aruandes avaldatud finantsaruande kirje summa, klassifikatsiooni, kajastamise või avalikustatava informatsiooni ning summa, klassifikatsiooni, kajastamise või avalikustatava informatsiooni vahel, mis on nõutav, et antud kirje oleks kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. Väärkajastamised võivad tekkida veast või pettusest. (vt lõik A1)

Kui audiitor avaldab arvamust selle kohta, kas finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate või kajastavad õiglaselt kõikides olulistes osades, sisaldavad väärkajastamised samuti summade, klassifikatsioonide, kajastamiste või avalikustatava informatsiooni neid muudatusi, mis audiitori otsustuse kohaselt on finantsaruannetes vajalikud selleks, et need annaksid õige ja õiglase ülevaate või kajastaksid õiglaselt kõikides olulistes osades.

(b) parandamata väärkajastamised – väärkajastamised, mille audiitor on auditi käigus akumuleerinud ja mida ei ole parandatud.

Nõuded

Tuvastatud väärkajastamiste akumuleerimine

5. Audiitor peab akumuleerima auditi käigus tuvastatud väärkajastamised, välja arvatud need, mis on selgelt tühised. (vt lõigud A2–A3)

Tuvastatud väärkajastamiste arvessevõtmine auditi edenedes

6. Audiitor peab kindlaks määrama, kas on vaja muuta auditi üldstrateegiat ja auditi plaani kui:
(a) tuvastatud väärkajastamiste olemus ja nende esinemise tingimused viitavad sellele, et võib esineda muid väärkajastamisi, mis võivad koos auditi jooksul akumuleeritud väärkajastamistega olla olulised või (vt lõik A4)
(b) auditi käigus akumuleeritud väärkajastamiste summa on lähedane olulisusele, mis on kindlaks määratud kooskõlas ISAga 320 (vt lõik A5).

7. Kui juhtkond on audiitori taotlusel kontrollinud tehinguklassi, kontosaldot või avalikustatavat informatsiooni ning parandanud avastatud väärkajastamised, peab audiitor läbi viima täiendavad auditiprotseduurid, et kindlaks määrata, kas väärkajastamisi on veel alles jäänud. (vt lõik A6)

Info edastamine väärkajastamiste kohta ja nende parandamine

8. Kui see ei ole seaduse või regulatsiooniga keelatud, peab audiitor edastama õigeaegselt infot kõikide auditi käigus akumuleeritud väärkajastamiste kohta asjakohasele juhtkonna tasandile. Audiitor peab paluma juhtkonnal need vead parandada. (vt lõigud A7–A9)

9. Kui juhtkond keeldub parandamast üksikuid või kõiki väärkajastamisi, mille kohta audiitor on infot edastanud, peab audiitor välja selgitama põhjused, miks juhtkond ei ole nõus parandusi tegema ja võtma seda arvesse hindamisel, kas finantsaruanded tervikuna on olulise väärkajastamiseta. (vt lõik A10)

Parandamata väärkajastamiste mõju hindamine

10. Enne parandamata väärkajastamiste mõju hindamist peab audiitor hindama uuesti kooskõlas ISAga 320 kindlaksmääratud olulisust, et saada kinnitust, kas see on majandusüksuse tegelike finantstulemuste suhtes endiselt asjakohane. (vt lõigud A11– A12)

11. Audiitor peab kindlaks määrama, kas parandamata väärkajastamised on üksikult või kogumina olulised. Selle kindlaksmääramisel peab audiitor arvesse võtma järgmist:
(a) väärkajastamiste suurus ja olemus nii teatud tehinguklasside, kontosaldode või avalikustatava informatsiooni kui ka finantsaruannete kui terviku suhtes ning nende esinemise spetsiifilised tingimused ja (vt lõigud A13–A17, A19–A20)
(b) varasemate perioodidega seotud parandamata väärkajastamiste mõju asjakohastele tehinguklassidele, kontosaldodele või avalikustatavale informatsioonile ning finantsaruannetele tervikuna (vt lõik A18).

Info edastamine isikutele, kelle ülesandeks on valitsemine

12. Kui see ei ole seaduse või regulatsiooniga keelatud, peab audiitor andma isikutele, kelle ülesandeks on valitsemine, infot parandamata väärkajastamiste ja mõju kohta, mida need võivad kas üksikult või kogumina audiitori arvamusele omada. Audiitori poolt edastatud infos esitatakse olulised parandamata väärkajastamised eraldi. Audiitor peab paluma parandamata väärkajastamiste korrigeerimist. (vt lõigud A21–A23)

13. Samuti peab audiitor andma isikutele, kelle ülesandeks on valitsemine, infot varasemate perioodidega seotud parandamata väärkajastamiste mõju kohta relevantsetele tehinguklassidele, kontosaldodele või avalikustatavale informatsioonile ning finantsaruannetele tervikuna.

Kirjalikud esitised

14. Audiitor peab paluma juhtkonnalt ja kus asjakohane isikutelt, kelle ülesandeks on valitsemine, kirjalikku esitist selle kohta, kas nad usuvad, et üksikute parandamata väärkajastamiste või nende kogumi mõjud finantsaruannete suhtes tervikuna on ebaolulised. Kokkuvõte taolistest näitajatest peab sisalduma kirjalikus esitises või olema lisatud sellele eraldi dokumendina. (vt lõik A24)

Dokumentatsioon

15. Audiitor peab lisama auditi dokumentatsiooni (vt lõik A25):
(a) summa, millest väiksemaid väärkajastamisi loetakse selgelt tühisteks (vt lõik 5);
(b) kõik auditi jooksul akumuleeritud väärkajastamised ja info, kas need on parandatud (vt lõigud 5, 8 ja 12) ja
(c) audiitori järelduse selle kohta, kas parandamata väärkajastamised on üksikult või kogumina olulised ja sellise järelduse aluse (vt lõik 11).

Rakendus- ja muu selgitav materjal

Väärkajastamise definitsioon (vt lõik 4 punkt a)

A1. Väärkajastamiste põhjuseks võib olla:
(a) andmete, mille põhjal on koostatud finantsaruanded, kogumise või töötlemise ebatäpsus;
(b) summa või avalikustatava informatsiooni väljajätmine;
(c) ebaõige arvestushinnang, mis tuleneb faktide arvestamata jätmisest või ilmsest väärtõlgendamisest ja
(d) juhtkonna otsustused arvestushinnangute kohta, mis on audiitori arvates põhjendamatud või selliste arvestuspoliitikate valiku ja rakendamise kohta, mis on audiitori arvates mitteasjakohased.

Pettusest tulenevate väärkajastamiste näited on toodud ISAs 240.

Tuvastatud väärkajastamiste akumuleerimine (vt lõik 5)

A2. Audiitor võib kindlaks määrata summa, millest väiksemad väärkajastamised on selgelt tühised ja ei vaja akumuleerimist, kuna audiitor eeldab, et selliste summade akumuleerimisel ei oleks finantsaruannetele selgelt olulist mõju. „Selgelt tühine” ei ole samatähenduslik mõiste nagu „mitteoluline”. Selgelt tühised asjaolud on täiesti teises suurusjärgus (väiksemad), kui kooskõlas ISAga 320 kindlaksmääratud olulisus ja need on asjaolud, mis on selgelt tähtsusetud, sõltumata sellest, kas neid käsitletakse üksikult või kogumina ja kas neid hinnatakse suuruse, olemuse või tingimuste mis tahes kriteeriumi põhjal. Kui selles suhtes, kas üks või mitu näitajat on selgelt tühised või mitte, valitseb ebakindlus, siis loetakse, et asjaolu ei ole selgelt tühine.

A3. Selleks, et aidata audiitoril hinnata auditi käigus akumuleeritud väärkajastamiste mõju ja edastada infot väärkajastamiste kohta juhtkonnale ja isikutele, kelle ülesandeks on valitsemine, võib olla kasulik eristada faktilisi väärkajastamisi, otsustustest tulenevaid väärkajastamisi ja väärkajastamiste projektsioone.

  • Faktilised väärkajastamised on väärkajastamised, mille kohta puudub kahtlus.
  • Otsustustest tulenevad väärkajastamised on erinevused, mis tulenevad juhtkonna otsustustest arvestushinnangute kohta, mis on audiitori arvates põhjendamatud või selliste arvestuspoliitikate valik või rakendamine, mis on audiitori arvates mitteasjakohased.
  • Väärkajastamiste projektsioon on audiitori parim hinnang väärkajastamiste kohta andmekogumites, kujutades endast auditi valimites tuvastatud väärkajastamiste projektsiooni kõikide andmekogumite suhtes, mille osas valimit kasutati. Juhised väärkajastamiste projektsiooni määratlemise ja tulemuste hindamise kohta on toodud ISAs 530.

Tuvastatud väärkajastamiste arvessevõtmine auditi edenedes (vt lõigud 6–7)

A4. Väärkajastamine ei pruugi aset leida isoleeritult. Tõendiks, et võib esineda ka muid väärkajastamisi, on muuhulgas näiteks see, kui audiitor tuvastab, et väärkajastamine on tekkinud tulenevalt sisekontrolli puudulikkusest, samuti mitteasjakohastest eeldustest või hindamismeetoditest, mida majandusüksuses on laialdaselt rakendatud.

A5. Kui auditi käigus akumuleeritud väärkajastamiste summa läheneb olulisusele, mis on kindlaks määratud kooskõlas ISAga 320, siis võib esineda aktsepteeritavalt madalast riskitasemest kõrgem tase, mille puhul võimalikud avastamata väärkajastamised, mida vaadeldakse koos auditi käigus akumuleeritud väärkajastamiste summaga, võivad ületada olulisust. Avastamata väärkajastamised võivad eksisteerida seoses valimikontrolli ja mittevalimikontrolli riskidega.

A6. Audiitor võib nõuda juhtkonnalt, et see kontrolliks tehinguklassi, kontosaldot või avalikustatavat informatsiooni eesmärgiga mõista audiitori poolt tuvastatud väärkajastamise põhjust, teostaks protseduure tegeliku väärkajastamise summa kindlaksmääramiseks tehinguklassi, kontosaldo või avalikustatava informatsiooni osas ja teeks asjakohaseid muudatusi finantsaruannetes. Sellise nõude esitamise aluseks võib olla näiteks auditi valimis tuvastatud väärkajastamise põhjal audiitori poolt tehtud väärkajastamiste projektsioon kõikide andmekogumite suhtes, mille osas valimit kasutati.

Info edastamine väärkajastamiste kohta ja nende parandamine (vt lõigud 8–9)

A7. Õigeaegne info edastamine väärkajastamiste kohta asjakohasele juhtkonna tasandile on oluline, kuna see võimaldab juhtkonnal hinnata seda, kas tegemist on väärkajastamistega, teavitada audiitorit, kui nad ei nõustu sellega ja vastavalt vajadusele rakendada meetmeid. Tavaliselt on asjakohaseks juhtkonna tasandiks see, millel on vastutus ja õigus hinnata väärkajastamisi ja rakendada vajalikke meetmeid.

A8. Seadus või regulatsioon võib piirata teatud väärkajastamiste kohta info edastamist audiitori poolt juhtkonnale või teistele inimestele majandusüksuses. Näiteks võidakse seadustega või regulatsioonidega spetsiifiliselt keelata info edastamine või muu toiming, mis võib kahjustada asjakohase ametivõimu poolt läbiviidavat aset leidnud või kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse uurimist. Mõnede tingimuste puhul võib audiitori konfidentsiaalsuskohustuste ja teavitamiskohustuste vahel esineda keeruline potentsiaalne konflikt. Sellistel juhtudel võib audiitor kaaluda õigusabi otsimist.

A9. Kõikide, kaasa arvatud audiitori poolt teavitatud väärkajastamiste parandamine juhtkonna poolt võimaldab juhtkonnal pidada vigadeta arvepidamist ning vähendab riske, et varasematest perioodidest tulenevate ebaoluliste parandamata väärkajastamiste kumulatiivse mõju tõttu võib tulevastes aruannetes esineda olulisi väärkajastamisi.

A10. ISAs 700 nõutakse, et audiitor hindaks seda, kas finantsaruanded on koostatud ja esitatud kõikides olulistes osades kookõlas rakendatava finantsaruandluse raamistiku nõuetega. Selle hindamise osana kaalutakse majandusüksuse arvestuspraktikate kvalitatiivseid aspekte, kaasa arvatud viiteid juhtkonna otsustuste võimalikule erapoolikusele, mida võib mõjutada audiitori arusaamine juhtkonna põhjustest parandusi mitte teha.

Parandamata väärkajastamiste mõju hindamine (vt lõigud 10–11)

A11. Olulisuse kindlaksmääramine audiitori poolt kooskõlas ISAga 320 põhineb sageli hinnangutel majandusüksuse finantstulemuste kohta, kuna tegelikud finantstulemused ei pruugi veel teada olla. Seetõttu võib enne seda, kui audiitor hindab parandamata väärkajastamiste mõju, olla vajalik olulisuse, mis on määratletud kooskõlas ISAga 320, läbivaatamine tegelike finantstulemuste põhjal.

A12. ISAs 320 selgitatakse, et auditi edenedes vaadatakse läbi finantsaruannete kui terviku (ja kui see on asjakohane, teatud tehinguklasside, kontosaldode või avalikustatava informatsiooni) olulisuse tase või tasemed, kui audiitorile saab auditi käigus teatavaks informatsioon, mis oleks tinginud audiitori poolt esialgselt määratud summast erineva summa (või summade) määratlemise. Seega tehakse mis tahes märkimisväärsed läbivaatamised enne seda, kui audiitor hindab parandamata väärkajastamiste mõju. Kui audiitori poolt kooskõlas ISAga 320 kindlaksmääratud olulisuse ümberhindamine (vt käesoleva ISA lõik 10) annab siiski tulemuseks madalama summa (või summad), siis vaadatakse uuesti läbi läbiviimise olulisus ja edasiste auditiprotseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse asjakohasus, saamaks piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali, mille põhjal kujundada auditi arvamus.

A13. Iga üksiku väärkajastamise puhul hinnatakse selle mõju relevantsetele tehinguklassidele, kontosaldodele või avalikustatavale informatsioonile, kaasa arvatud seda, kas selle teatud tehinguklassi, kontosaldo või avalikustatava informatsiooni olulisuse tase on ületatud.

A14. Kui otsustatakse, et üksik väärkajastamine on oluline, siis ei ole tõenäoline, et seda saab muude väärkajastamistega tasaarvestada. Näiteks, kui müügitulu on kajastatud oluliselt suuremas summas, siis sisaldavad finantsaruanded tervikuna olulist väärkajastamist, isegi kui väärkajastamise mõju kasumile on täielikult tasaarvestatud kulude samaväärse ülehindamisega. Väärkajastamiste tasaarvestamine sama kontosaldo või tehinguklassi raames võib olla asjakohane; kuid siiski tuleb isegi enne ebaoluliste väärkajastamiste tasaarvestamise asjakohasuse kohta järelduse tegemist, arvestada riskiga, et võib esineda muid avastamata väärkajastamisi.

A15. Selleks, et määrata, kas klassifitseerimise väärkajastamine on oluline, tuleb hinnata kvalitatiivseid arvessevõetavaid asjaolusid, nagu näiteks klassifitseerimise väärkajastamise mõju laenu- või muudes lepingutes määratletud finantskriteeriumitele, mõju üksikutele kirjetele või vahesummadele või mõju peamistele suhtarvudele. Võib esineda olukordi, kus audiitor otsustab, et klassifitseerimise väärkajastamine ei ole oluline finantsaruannete kui terviku kontekstis, ehkki see võib ületada olulisuse taset või tasemeid, mida rakendatakse muude väärkajastamiste hindamisel. Näiteks võidakse klassifitseerimise väärkajastamist, mis seisneb kajastamises valel bilansikirjel, pidada ebaoluliseks finantsaruannete kui terviku kontekstis, kui valesti klassifitseeritud summa on võrreldes sellega seotud bilansikirjete suurusega väike ja klassifitseerimise väärkajastamine ei mõjuta kasumiaruannet ega muid peamisi suhtarve.

A16. Mõnede väärkajastamistega seotud tingimused võivad põhjustada seda, et audiitor hindab neid oluliseks üksikult või koos muude auditi käigus akumuleeritud muude väärkajastamistega isegi siis, kui need on väiksemad finantsaruannete kui terviku suhtes määratletud olulisusest. Tingimused, mis võivad hinnangut mõjutada, hõlmavad ulatust, mille osas väärkajastamine:

  • mõjutab vastavust regulatiivsetele nõuetele;
  • mõjutab vastavust laenulepingutes määratletud finantskriteeriumitele või muudele lepingulistele nõuetele;
  • on seotud arvestuspoliitika ebaõige valiku või rakendamisega, millel on ebaoluline mõju käesoleva perioodi finantsaruannetele, kuid millel tõenäoliselt on oluline mõju tulevaste perioodide finantsaruannetele;
  • peidab muudatust kasumis või muudes trendides, iseäranis üldiste majanduse ja tööstusharu tingimuste kontekstis;
  • mõjutab suhtarve, mille abil hinnatakse majandusüksuse finantsseisundit, tegevuse tulemit või rahavoogusid;
  • mõjutab finantsaruannetes esitatud segmendiinformatsiooni (näiteks küsimuse tähtsus segmendile või muule majandusüksuse äritegevuse osale, mille puhul on kindlaks tehtud, et sellel on oluline roll majandusüksuse tegevuse või kasumlikkuse seisukohalt);
  • tingib juhtkonnale makstava tasu suurenemise, näiteks tagades preemiate või muude lisatasude maksmise tingimuste täitmise;
  • on oluline seoses audiitori arusaamisega varasemast kasutajatele edastatud infost, näiteks seoses kasumi prognoosiga;
  • on seotud teatud osapooli hõlmavate küsimustega (näiteks kas tehingus osalevad majandusüksuse välised osapooled on seotud majandusüksuse juhtkonna liikmetega);
  • on sellise info kajastamata jätmine, mida spetsiifiliselt ei nõuta rakendatavas finantsaruandluse raamistikus, kuid mis on audiitori arvates oluline kasutajate jaoks, et mõista majandusüksuse finantsseisundit, finantstulemust või rahavoogusid või
  • mõjutab muud infot, mida edastatakse auditeeritud finantsaruandeid sisaldavates dokumentides (näiteks juhtkonna arutelu- ja analüüsiaruandes või tegevus- ja finantsülevaates olev informatsioon), mille puhul võib eeldada, et see mõjutab finantsaruannete kasutajate majandusotsuseid. ISAs 720 käsitletakse auditeeritud finantsaruandeid sisaldavates dokumentides oleva muu informatsiooni, mille kohta audiitoril ei ole raporteerimiskohustust, arvestamist audiitori poolt.

Need tingimused on ainult näited; on tõenäoline, et need kõik ei esine kõikides auditites ja selline loetelu ei ole tingimata ammendav. Toodud tingimuste olemasolu ei põhjusta tingimata järeldust, et väärkajastamine on oluline.

A17. ISAs 240 selgitatakse seda, kuidas väärkajastamise mõjusid, mis tulenevad või võivad tuleneda pettusest, tuleks arvestada seoses muude auditi aspektidega, isegi kui väärkajastamise suurus ei ole finantsaruannete suhtes oluline.

A18. Varasemate perioodidega seotud ebaoluliste parandamata väärkajastamiste kumulatiivsel mõjul võib olla oluline mõju käesoleva perioodi finantsaruannetele. On rida erinevaid aktsepteeritavaid lähenemisviise selle kohta, kuidas audiitor hindab selliste parandamata väärkajastamiste mõju käesoleva perioodi finantsaruannetele. Sama lähenemisviisi kasutamine hindamiste puhul perioodist perioodi tagab järjepidevuse.

Avaliku sektori majandusüksuste puhul spetsiifiliselt arvessevõetavad asjaolud

A19. Avaliku sektori majandusüksuse auditeerimisel võib hinnangut selle kohta, kas väärkajastamine on oluline või mitte, mõjutada ka audiitorile seaduse, regulatsiooni või muu normiga pandud kohustused raporteerida spetsiifilistes küsimustes, kaasa arvatud näiteks pettus.

A20. Lisaks võivad hinnangut selle kohta, kas küsimus on oma olemuselt oluline, mõjutada sellised teemad nagu avalik huvi, vastutavus, ausameelsus ja, iseäranis, tõhusa õigusliku järelevalve tagamine. See kehtib eriti nende küsimuste kohta, mis on seotud vastavusega seadusele, regulatsioonile või muudele normidele.

Info edastamine isikutele, kelle ülesandeks on valitsemine (vt lõik 12)

A21. Kui info parandamata väärkajastamistest on edastatud isiku(te)le, kellel on juhtimiskohustused, ja sellel (nendel) isiku(te)l on samuti valitsemiskohustused, ei pea sama(de)le valitsemiskohustusega isiku(te)le sama infot uuesti edastama. Sellest hoolimata peab audiitor saavutama rahulolu selles, et info edastamine juhtimiskohustustega isiku(te)le tagab kõigi nende informeerimise, kellele audiitor oleks muidu edastanud infot nende valitsemiskohustuse tõttu.

A22. Suure hulga üksikute ebaoluliste parandamata väärkajastamiste esinemise korral võib audiitor edastada infot pigem parandamata väärkajastamiste arvu ja üldise rahalise mõju kohta, selle asemel, et esitada üksikasjad iga üksiku parandamata väärkajastamise kohta.

A23. ISAs 260 nõutakse, et audiitor vahetakse infot isikutega, kelle ülesandeks on valitsemine, audiitori poolt nõutavate kirjalike esitiste kohta (vt käesoleva ISA lõik 14). Audiitor võib isikutega, kelle ülesandeks on valitsemine, arutada väärkajastamiste parandamata jätmise põhjusi ja mõjusid, arvestades väärkajastamiste suurust ja iseloomu antud tingimustes, ning võimalikke tagajärgi tulevaste perioodide finantsaruannetele.

Kirjalikud esitised (vt lõik 14)

A24. Kuna finantsaruannete koostamine nõuab juhtkonnalt ja kus asjakohane, isikutelt, kelle ülesandeks on valitsemine, oluliste väärkajastamiste finantsaruannetes parandamist, palutakse audiitoril paluda neilt kirjalik esitis parandamata väärkajastamiste kohta. Mõnedel tingimustel võivad juhtkond ja kus asjakohane, isikud, kelle ülesandeks on valitsemine, mitte uskuda, et teatud parandamata väärkajastamised on väärkajastamised. Seetõttu võivad nad soovida oma kirjalikule esitisele lisada sellised sõnad nagu: „Me ei nõustu, et asjaolud … ja … kujutavad endast väärkajastamisi, kuna (põhjuste kirjeldus).” Siiski ei vabasta sellise esitise võtmine audiitorit vajadusest teha järeldus parandamata väärkajastamiste mõju kohta.

Dokumentatsioon (vt lõik 15)

A25. Audiitori dokumentatsioon parandamata väärkajastamiste kohta võib võtta arvesse:
(a) parandamata väärkajastamiste koondmõju arvestamist;
(b) hinnangut selle kohta, kas on ületatud teatud tehinguklasside, kontosaldode või avalikustatava informatsiooni olulisuse taset või tasemeid ja
(c) parandamata väärkajastamiste mõju hindamist peamistele suhtarvudele või trendidele ning seadusega, regulatsiooniga ja lepingust tulenevate nõuetega (näiteks laenulepingus määratletud finantskriteeriumid) vastavuses olemisele.

0 Manused 0 Manused
4197 Vaatamised